Tere
Siin blogis plaanin hakata kirjutama elektriauto pidamise kogemusest ja kõigest sellega kaasnevast. Eelkõige omale märkmete üles tähendamiseks, et hiljem oleks hea ülevaade, kuidas see teekond on läinud, aga ka teistele huvilistele uurimiseks ja kaasa elamiseks. Vähemalt kord kuus on kavas uusi postitusi teha, et eelneva kuu numbrid kokku võtta.
Et alustada algusest, siis minu huvi elektriautode vastu on ilmselt juba vähemalt nii vana, kui on esimene Nissan Leaf ja Tesla Model S. ELMO Rendi kaudu sai Leafi proovitud üsna kohe, kui see võimalus tekkis ja 2015. aasta maikuus proovisin sama 24 kWh Leafiga ka Tartust Tallinnasse ja tagasi sõita, mis edukalt õnnestus, aga nõudis tee peal mitmeid laadimisi. Oli selge, et ainsaks autoks sobinuks see vaid suurema fanaatiku jaoks, aga õnneks ei olnud ma ise sellel ajal veel uue auto otsingutel ja võisin elektriautode edasist arengut rahulikult kõrvalt vaadata.
Vahepeal läks aeg kaks aastat edasi ja 2017. aasta lõpus nägin uudist Leafi uuemast versioonist oma 40 kWh akupakiga ja Nissani esialgu reklaamitud 370 km sõiduulatusega (mis, nagu hiljem selgus, oli siiski kaugel reaalsusest). See tundus juba sellise autona, mis võiks ka ainukese neljarattalise liikuri koha sisse võtta. Uurisin usinalt erinevaid elektriautode uudiseid ja analüüsiartikleid vahendavaid portaale ning foorumeid ja sai selgeks, et akutehnoloogia on vahepealsete aastatega nii mõnegi sammu edasi arenenud ja hinnad alla tulnud. Samuti oli kuulda sahinaid mitmetest uutest õige pea tootmisse minevatest autodest veel suuremat läbisõitu võimaldavate akude ja konkurentsivõimelisemate hindadega.
Jälgisin juba siis Norra elektriautode foorumit, kus jäi silma teema Hyundai Kona EV kohta, mis pidada tulema 64 kWh akupakiga ja üle 300 km sõiduulatusega. Norras sai juba alates 2017. aasta keskpaigast sellele eeltellimusi teha, kuigi autot polnud ametlikult veel esitletudki :)
Veebruaris 2018 tõmmati lõpuks autol katted pealt ja specide järgi tundus kõik vajalik olevat paigas ja olulistes asjades ka Leafist tubli sammu võrra ees. Sellest hoolimata võtsin märtsi keskel 40 kWh Leafi päevaks proovida, et lisaks ülevaadete lugemisele ka ise põhjalikuma proovisõidu käigus autoga tutvuda saaks. Pikemalt sellel siin hetkel ei peatu, aga kuigi see päris ideaalne auto ei tundunud, hoidsin ma seda varuvariandina siiski meeles.
Millalgi märtsi lõpus astusin ka ühte autosalongi, et bensiini-Kona üle vaadata. Seal Kona EV kohta uurides jäi kõlama, et ei, sellest autost pole mõtet mõeldagi, kindlasti on ooteaeg vähemalt aasta. Kui ta üldse meil müükigi tuleb, eeltellimisest ei tahetud ka kuuldagi.
Siiski võtsin veel suve alguses dinosaurusemahladel sõitva Kona üheks päevaks proovisõiduks. Selleks ajaks oli Norras juba hind välja kuulutatud ja võis aimata, et tuleb midagi sarnast Leafile või natuke kallim. Samuti oli aimata, et vähemalt esialgu ületab nõudlus oluliselt tootmismahte. Proovisõit bensiini-Konaga veenis piisavalt, nii et jaht Kona EV-le võis alata. Kümned kirjad, mitmed kõned ja 5 kuud hiljem võis öelda, et jaht oli edukas. Eesti esimene Kona EV oli kohal. Aitäh Topauto ja Hyundai Eesti maaletooja! Auto kättesaamise hetkeks olid kõik võimalikud ülevaated ja infokillud läbi uuritud, nii et müügimehel ei olnud vajadust pikaks sissejuhatuseks - arvatavasti oleksin võinud hoopis teda koolitada.
Nüüd on esimene kasutuskuu seljataga ja aeg esimesteks kokkuvõteteks.
Siin blogis plaanin hakata kirjutama elektriauto pidamise kogemusest ja kõigest sellega kaasnevast. Eelkõige omale märkmete üles tähendamiseks, et hiljem oleks hea ülevaade, kuidas see teekond on läinud, aga ka teistele huvilistele uurimiseks ja kaasa elamiseks. Vähemalt kord kuus on kavas uusi postitusi teha, et eelneva kuu numbrid kokku võtta.
Et alustada algusest, siis minu huvi elektriautode vastu on ilmselt juba vähemalt nii vana, kui on esimene Nissan Leaf ja Tesla Model S. ELMO Rendi kaudu sai Leafi proovitud üsna kohe, kui see võimalus tekkis ja 2015. aasta maikuus proovisin sama 24 kWh Leafiga ka Tartust Tallinnasse ja tagasi sõita, mis edukalt õnnestus, aga nõudis tee peal mitmeid laadimisi. Oli selge, et ainsaks autoks sobinuks see vaid suurema fanaatiku jaoks, aga õnneks ei olnud ma ise sellel ajal veel uue auto otsingutel ja võisin elektriautode edasist arengut rahulikult kõrvalt vaadata.
Vahepeal läks aeg kaks aastat edasi ja 2017. aasta lõpus nägin uudist Leafi uuemast versioonist oma 40 kWh akupakiga ja Nissani esialgu reklaamitud 370 km sõiduulatusega (mis, nagu hiljem selgus, oli siiski kaugel reaalsusest). See tundus juba sellise autona, mis võiks ka ainukese neljarattalise liikuri koha sisse võtta. Uurisin usinalt erinevaid elektriautode uudiseid ja analüüsiartikleid vahendavaid portaale ning foorumeid ja sai selgeks, et akutehnoloogia on vahepealsete aastatega nii mõnegi sammu edasi arenenud ja hinnad alla tulnud. Samuti oli kuulda sahinaid mitmetest uutest õige pea tootmisse minevatest autodest veel suuremat läbisõitu võimaldavate akude ja konkurentsivõimelisemate hindadega.
Jälgisin juba siis Norra elektriautode foorumit, kus jäi silma teema Hyundai Kona EV kohta, mis pidada tulema 64 kWh akupakiga ja üle 300 km sõiduulatusega. Norras sai juba alates 2017. aasta keskpaigast sellele eeltellimusi teha, kuigi autot polnud ametlikult veel esitletudki :)
Veebruaris 2018 tõmmati lõpuks autol katted pealt ja specide järgi tundus kõik vajalik olevat paigas ja olulistes asjades ka Leafist tubli sammu võrra ees. Sellest hoolimata võtsin märtsi keskel 40 kWh Leafi päevaks proovida, et lisaks ülevaadete lugemisele ka ise põhjalikuma proovisõidu käigus autoga tutvuda saaks. Pikemalt sellel siin hetkel ei peatu, aga kuigi see päris ideaalne auto ei tundunud, hoidsin ma seda varuvariandina siiski meeles.
Millalgi märtsi lõpus astusin ka ühte autosalongi, et bensiini-Kona üle vaadata. Seal Kona EV kohta uurides jäi kõlama, et ei, sellest autost pole mõtet mõeldagi, kindlasti on ooteaeg vähemalt aasta. Kui ta üldse meil müükigi tuleb, eeltellimisest ei tahetud ka kuuldagi.
Siiski võtsin veel suve alguses dinosaurusemahladel sõitva Kona üheks päevaks proovisõiduks. Selleks ajaks oli Norras juba hind välja kuulutatud ja võis aimata, et tuleb midagi sarnast Leafile või natuke kallim. Samuti oli aimata, et vähemalt esialgu ületab nõudlus oluliselt tootmismahte. Proovisõit bensiini-Konaga veenis piisavalt, nii et jaht Kona EV-le võis alata. Kümned kirjad, mitmed kõned ja 5 kuud hiljem võis öelda, et jaht oli edukas. Eesti esimene Kona EV oli kohal. Aitäh Topauto ja Hyundai Eesti maaletooja! Auto kättesaamise hetkeks olid kõik võimalikud ülevaated ja infokillud läbi uuritud, nii et müügimehel ei olnud vajadust pikaks sissejuhatuseks - arvatavasti oleksin võinud hoopis teda koolitada.
Nüüd on esimene kasutuskuu seljataga ja aeg esimesteks kokkuvõteteks.
Üldmuljed
Väga positiivsed. Sõiduomadused on head, juhikoha ergonoomika tippklassist (sh väga mugavad istmed ka pikemal sõidul), müratase mõistlik, läbisõit ühe laadimisega suur - mida veel ühelt autolt tahta?
Adaptiivne püsikiirushoidja koos rooli isekeeramise funktsiooniga on maanteel sõitmise üllatavalt mugavaks teinud. Ei osanud arvata, et ma sellest nii palju lugu hakkan pidama, aga pikad maanteeotsad ja eriti tihedama liiklusega jupid, nagu Tallinn-Tartu maantee on sellega tõepoolest vähem kurnavad.
Üldsegi tundub seniste lumiste ja külma ilmaga sõitude põhjal olevat tegu igati hea talveautoga. Madal raskuskese ja bensiini-Konast parem kaalujaotus (54/46) aitab heale juhitavusele kahtlemata kaasa. Roolitunnetus ei ole küll nii hea, kui eelmisel autol (Mk4 Mondeo, mille roolitunnetus on paljude autoajakirjanike põhjendatud kiitust pälvinud), aga igati asjalik siiski. Veojõu- ja stabiilsuskontrollid sekkuvad parasjagu ega mitte liiga innukalt ja lubavad lumel kerget ülejuhitavust, mille tekkimine aga on hästi tajutav ja kontrollitav.
Kõige parem talveomadus on ilmselt siiski võimas kütteseade. Seda sain proovida ühel hommikul, kui auto oli öö otsa 100% suhtelise õhuniiskuse ja -8 C käes õues seisnud, st klaasid olid korralikult jäässe läinud. Piisas 3-4 minutist, et esiklaas ja küljeaknad täielikult jäävabaks saaksid, salong läks soojaks veelgi varem. Jääkraabitsat pole pidanud Konaga siiani kordagi kasutama.
Kui palju ühe laadimisega sõita saab?
Maksimaalne läbisõit sõltub tingimustest. Siiani on kogemusi sõitmisest vahemikus -10 kuni +10 C. Kui temperatuur on +10 ligi, on sõiduulatus maanteekiirustel (GPSi järgi 90 km/h) kuni 420 km ja keskmine kulu jäi 15-16 kWh/100 km kanti. Samapaljude miinuskraadide, tuulise ilma ja lumiste teedega jääb sõiduulatuseks ca 330 km.
Viimane pikem sõit oli -7 C juures Tartust Võrumaa küngaste vahele ja tagasi, kokku 191.6 km. Selle sõiduga kulus akut 58% ja keskmiseks kuluks näitas kompuuter 19.6 kWh/100 km. Teed olid värskelt sadanud lund täis ja mitmel pool lahti lükkamata, ilm tuuline - seega peaaegu halvima stsenaariumi olud antud temperatuuril.
Kõik sõidud on tehtud soojas autos, kliimaseade 21 kraadi juures ja sageli ka istmekütted sees. Kui tahta maksimaalset läbisõitu, võiks kütte maha keeramise arvelt seda oluliselt pikendada - lühikestel linnasõitudel võib salongi soojendamisele vabalt üle 50% kulunud energiast minna. Eelmainitud -7 C pikema sõidu tagasiteel kulus salongi kütmisele ca 10% koguenergiast.
Soojemal ajal ehk kevadest sügiseni on välismaiste testide ja autoomanike kogemuste põhjal oodata läbisõiduks ühe akutäiega 450-550 km.
Kui palju sõitmine maksab?
Novembriga kogunes sõidukilomeetreid 2584 ja koduses laadimispunktis sai laetud 356.79 kWh taastuvenergiat, mis läks maksma 45.89 EUR. Väljaspool kodu novembris tasulisi laadimisi polnud, 2 korda sai käidud Jüri kiirlaadijas (mis hetkel CCS laadimispesaga autodele tasuta särtsu annab) ja üks testlaadimine Tartu CCS kiirlaadijas (aitäh Elektritransport OÜ!). See teeb novembri põhjal 100 km läbimise keskmiseks hinnaks 1.78 EUR.
Avapostituse lõpetuseks mõned pildid:
Värskelt Nasiol ZR53 keraamilise püsikaitse saanud Kona EV
Pärast keraamilise kaitse saamist
Lund koguneb esirataste alt auto külge korralikult. Porikummid ei teeks ilmselt halba.
Tagaosa kogub samuti rataste alt lendavat lumetolmu hästi. Ei tea, kas see on taotluslik, aga vähemalt suunatuled on puhtaks jäänud :)
Siiani ühe sõidu keskmisena saadud väikseim keskmine kulu. Selle põhjal võiks akutäiega sõita 888 km. Tõele au andes tuleb mainida, et see oli saavutatud linnasõiduga, soojendust minimaalselt ja teele jäi üks mäest alla sõit.
Kui saladus pole siis kaua on laadimisaeg tühjast täis?
VastaKustutaKodulaadija on praegu 16A ühenduse otsas ja sealt saab auto kätte 3.5 kW. 0-100%ni pole mõõtnud, aga teoorias kusagil 20 tunni ringis või natuke vähem, sõltub, palju reaalsed kaod on.
KustutaSiiani olen tavaliselt laadima pannud, kui aku on langenud 30-40% vahele ja siis laadinud 80%-ni. 50% mahu laadimine võtab aega kuni 10 tundi. St kui hommikul kell 7 tahta startida, peab auto hiljemalt kell 21 eelmisel õhtul laadima panema.
Kona maksimaalne laadimiskiirus kodus saab olla 7.2 kW, kui on 32A ühendus. Sellisel juhul oleks laadimisaeg poole väiksem, st 0-100% võiks laadida 10 tunniga.